West Highland Way
Foto: User:Colin / Wikimedia Commons · CC BY-SA 4.0
154 kilomeetrit Šotimaa kuulsamat matkarada. Glasgow eeslinnast Milngaviest kuni Fort Williamini, Briti saarte kõrgeima tipu Ben Nevise jalamile.
Esimesed päevad mööda Loch Lomondi idakallast - Suurbritannia suurim mageveejärv, mille kallas läheb põhja poole liikudes järk-järgult metsikumaks.
Edasi üle Rannoch Moori. Üks Euroopa ulatuslikumaid avatud soomaastikke, kus pole teid ega külasid - ainult turbamaa, väikesed järvekesed ja avatud taevas igas suunas.
Glen Coe orust välja juhatab Devil’s Staircase, 18. sajandi armeetee, mis kerkib järsult üle mäekuru. Sama org, mille nimega seostub ka üks mägismaa tuntumaid lugusid.
Ettevalmistus, varustus ja igapäevane edenemine leiavad tee siia.
Postitused sellest seiklusest
-
Šotimaa lühiajalugu
Mu pilt Šotimaast oli Loch Ness, kiltid ja torupillid. Mida rohkem hakkasin uurima, seda enam mõistsin, et tegelikult ma sellest maast peaaegu midagi ei tea - klannid ja orud, Glencoe veresaun, Culloden ja klannide süsteemne hävitamine.
-
Sisetunde usaldamine ja kõhklus
Ütlesin jah ühele Šotimaa matkale enne, kui teadsin, kuhu täpsemalt minnakse. Selgus, et see on West Highland Way - Šotimaa esimene ametlik kaugmatkarada, 154 kilomeetrit Milngaviest Fort Williamini, kaks nädalat puhkust ning kas see kõik seda üldse väärt on?
