Camino: mida ma oleksin tahtnud teada

Kuskil 800. kilomeetri paiku, Portugali tee tagasiteel, jõudsin selleni, et tahaks need asjad kuskile maha kirjutada. Asjad, mida oleksin tahtnud ise enne minekut kuulda.

Kõike seda ja pikemalt saad vaadata selles videos. Siia kirjutasin lahti need, mis tagantjärgi tunduvad kõige praktilisemad.

Varustus

Kõige rohkem aega mõtlesin pärast esimest nädalat just varustuse peale. Mitte sellepärast, et midagi oleks valesti olnud, vaid sellepärast, et väiksed asjad hakkasid päevade peale kogunema.

Kaks 10 000 mAh akupanka ühe 20 000 asemel. Üks akupank on kogu aeg laadimas, teine on kasutuses. Mina võtsin 20 000 mAh ja avastasin, et seda kannan iga päev kaasas ja samal ajal laen. See piirab, sest siis ei saa akupanka laadida olles ise pistikust eemal.
Trail running tossud, mitte matkasaapad. Prantsuse ja Portugali teel on 90+% asfalt või sile kruus. Kevadsuvisel ajal on matkasaabas ka soojem, kui vaja, ja vähem mugav. Ühtegi lõiku ma ei mäleta, kus oleks olnud matkasaapaid päriselt vaja.
Pakkimine, kõik ühte moodi iga päev. Esimesel nädalal lihtsalt katseta ja muuda. Ühel hetkel kujuneb välja, kus mingi ese on, ja sa ei pea iga kord pool kotti välja lappama. Rätik kotipõhjas, varuprillid kõige üleval taskus, vahepealne kraam jaotub ise.
Värvi-koodiga gripkotid asjade sees. Sokid ühte, aluspesu teise, hügieenitarbed kolmandasse. Kui midagi vaja, näed värvi järgi kohe, mida kotist välja võtta. Pluss riided ei lähe kotis laiali.
Veekindel kott magamiskoti sees. Topelt-otstarve. Magamiskott jääb vihma korral kuivaks. Kui hommikul magamiskott välja võtad, on sul vaba 4-liitrine veekindel kott, mida saad päeva peal kasutada mustade riiete jaoks või duši ajal väärisesemete hoidmiseks.
Kaks laadimisjuhet: 0,5 m ja 3 m. Lühike on jalutamise ajal akupanga ja telefoni vahel mugav. Pikk on alberges hädavajalik, kui pistik on põranda ääres ja sina oled ülemisel naril.
Lukuga matkakepid. Kui parasjagu ei kasuta, siis lukk hoiab kaks tükki koos. Ei klõbise külje peal, ei lähe omavahel sassi, ei kuku maha.
Päikesekreem sprei kujul. Kreemiga möökerdamine küladest eemal on tüütu, käed jäävad määrduma. Sprei lased peale ja jalutad edasi.

Keha ja tempo

Kõige suuremad vead, mida teel inimestel nägin, ei olnud varustuse, vaid tempoga seotud. Hakatakse hooga peale, pannakse esimesel päeval 25 km, ja kolmandal päeval tekivad villid või põletik, millega tuleb ülejäänud 30 päeva tegeleda.

Esimene päev 10-15 km, mitte 20+. Eriti Pürene mägedes. Jalad ei ole veel harjunud, nahk samuti mitte. Kolm päeva võiks olla rahulikult sissesõit.
Stop Orisonis, mitte otse Roncesvallesesse. See on esimene koht, kus on ühine õhtusöök ja tutvustusring. Inimesed, keda seal kohtad, on need, kellega edasi kõige rohkem teel kokku puutud.
Eelbroneeri kaks esimest ööd. Orison esimeseks ööks ja siis Roncesvallesest järgmine küla teiseks ööks. Roncesvalles ise on lihtsalt üks suur magala, seal kohapeal ei ole muud teha.
Kaks kuni kolm erinevat paari sokke, leia mis sulle töötab. Mina võtsin kolm paari ja kasutasin lõpuks ainult ühte. Ilma nendeta ei oleks teadnud, mis see õige paar on.
Lõpeta jalutamine kella 14 paiku, võib-olla 15. Kõik järgmine on selle otsuse pärandus. Parem voodi, vaba pesumasin, aega rääkida inimestega enne, kui omad ringid on juba moodustatud. Jõuda õhtul kella kuueks, ja kõik olulisem päevatöö on juba tehtud, ilma sinuta.

Raha, broneerimine, dokumendid

Sellega on tegelt lihtsam, kui ette tundub.

50 € päevas on rohkem kui küll. Keskmine tuleb võib-olla pigem 30 € kanti, aga 50 € jätab ruumi, et mõnel päeval võtta hotellituba või kuskil paremini süüa.
Sularaha 150 €, ülejäänud kaardiga. Enamus kohti võtab kaarti. Suurema summaga kaasas käies on ainult lisamure.
ID-kaart kaasa, pass koju. Kui üks dokument kaob, ei kao samal ajal mõlemad. ID-kaardi saab vajadusel kullerteenusega mõne päevaga järgi tellida.
Munitsipaal-albergesi ei broneerita ette. Saad ainult kohale jõuda ja loota. Eraomandi omadel on telefon, WhatsApp või veebileht. Täiesti okei on helistada samal hommikul esimese kohviku tassi kõrvale, kui aimad, kuhu päeva lõpuks jõuad.

Söök, vesi, baarid

Igapäevased pisiasjad, mille peale alguses keegi ei mõtle, aga mis päevatempos kogunevad.

2 L camelbak hommikul täis. Sealt sain iga päev kogu vajaliku vee. Ei pidanud teel veetäitmiste pärast mõtlema. Kraanivesi mõnes kohas ei maitse hästi, siis lisad poest pudelivett peale ja jätkad samaga.
Bocadillo sõnavara. Sink (jamón), juust (queso), tomat (tomate). Sellega saad hommikusöögi täiesti enda käe järgi sättida, ilma et peaks lihtsalt sõrmega ühte või teist letil olevat võileiba näitama. Tihti pole kõik kombinatsioonid letil väljas, küsida tuleb.
Vii oma nõud baari letti tagasi. Enamuse baaridest peavad üks või kaks inimest, nemad on tänulikud. Pluss ümbritsevad näevad, et seda tehakse, ja teevad sama.
Terrassil söömine maksab 1-2 € rohkem. Tellides küsivad, kas sees või väljas. See ei ole pettus, lihtsalt asi, mida ennetada.

Märgid, äpid ja suund

Tee on märgistatud niivõrd hästi, et 800 kilomeetri peale tuli ainult paar-kolm korda ette, kus seisma jäin ja mõtlesin, kuhu nüüd. Kaardirakendust kasutasin enamasti hoopis muudel põhjustel.

Vali üks äpp ja jää selle juurde. Mina kasutasin Camino Ninja’t. Olemas on ka Buen Camino ja Wise Pilgrim. Funktsioon kattub suuresti.
Vastassuunas muutub äpp äkki väärtuslikuks. Märgid on tehtud nii, et neid loed liikudes Santiago poole. Kui kõnnid teises suunas, näed neid alles selja taga, ja äpi kaart muutub peamiseks navigatsioonivahendiks.
Õhtune broneerimine kohvikust. Kui hommikul ei tea veel, kuhu päeva lõpuks jõuad, siis kella kahe paiku istud lähimas kohvikus, vaatad äpist järgmised albergesid ja helistad. Sageli piisab eesnimest, ettemaksu ei küsita.

Sotsiaalne pool

See on tegelt see asi, mille pärast inimesed Caminot kogevad väga erinevalt. Kõik kõnnivad samas suunas, aga kogemus tuleb sõltuvalt sellest, kes su ümber on.

Püsi suure massi tempos. Mitte sellepärast, et oleks õige tempo, vaid sellepärast, et inimesed, keda õhtul alberges kohtad, on suure tõenäosusega samad järgmise päeva alberges. Vestlused, mis täna jäid pooleli, lähevad homme edasi.
Vastassuund tähendab vähem kontakte. Mina kõndisin Portugali tee viimast osa tagasi, Santiagost lõuna poole. Ehk siis iga inimest, keda kohtad, näed täpselt ühe korra. See on omaette kogemus, aga tea seda enne, kui suuna valid.
Lipud või kleebised kotil teevad vestluse alustamise lihtsaks. Inimesed tulevad ise küsima, kust sa pärit oled. Ilma selleta oled lihtsalt inimene nagu iga teine, ja keegi ei tea, mis keelt sa räägid või kas tahad üldse rääkida.
Pesumasina jagamine on hea avalöök. Sa nagunii peseksid, masin võtab rohkem kui ühe komplekti, küsi kelleltki, kas tahab oma riided ka sinna visata. Pesukoti olemasolu lahendab privaatsuse probleemid kohe ära, keegi ei pea üksteise pesu sorteerima.
Ära paki oma kotti hommikul vara dormi sees. Iga krabin ja kribin on kuulda, ükskõik, kui vaikselt sa proovid. Võta kraam kaasa, mine kööki või avalikku ruumi ja paki seal.

Magamine, müra ja privaatsus

Munitsipaal-albergedes on privaatsust nii palju, kui inimene ise küünarnukiga ümber teeb. Sellega tuleb leppida. Mõned asjad, mille peale alguses ei mõelnud:

Kõrvatroppe ja mürasummutavaid kõrvaklappe katseta kodus enne minekut. Kohapeal nende otsimine võõras keeles on tüütu. Ja kui paar ööd järjest pole magada saanud, ei ole ka jalutamine eriti mõnus.
Magamiskotti vooder mai-juuni ajal pole vajalik. Tihti pannakse omale ühekordne voodilina, magala on soe. Voodri kandsin terve tee kotis kaasa ja kasutasin null korda.
Maga riietes. Suhteliselt lihtsam on, kui hommikul ärgates ei pea magamiskotis omale tossusid jalga toppima. Magad samades lühikestes pükstes ja teesärgis, milles järgmisel päeval jalutad. Kui on ka palav, kasutad magamiskotti lihtsalt linana.
Kukla ja kaela päikesekaitse on tähtsam, kui tundub. Päike paistab enamuse päevast otse kuklasse. Käed-jalad tulevad ka ilma kreemita toime, aga kukal on punetav juba teisel päeval. Kapu, lai müts või kotile riputatud riie lahendab.

Mida ma järgmine kord teisiti teeks

Tagantjärgi vaadates oli enamus asju, mille pärast ma enne minekut muretsesin, üle muretsetud. Lutikad, vargused, turvalisus. Need on palju väiksemad teemad, kui internet neist teeb. Küll aga on asju, mille pärast ma vähem muretsesin, mis oleksid pidanud ette rohkem planeeritud olema.

Akupangast oli juba juttu. Sama loogika kehtib kogu mobile-elektroonika ümber. Kui teed iga päev videoid, näiteks, siis teine telefon või tahvel teeb pool päeva vabamaks, sest renderdamise ja eksportimise ajal ei pea muidu midagi tegema. Aluspesu ja sokid eelista ennem kodus läbi testida, mitte teel võõrkeelsest poest osta, kus sa ei tunne brände ega suurusi. Ja klassikalise kolmjala asemel võtaksin järgmine kord painduva gorilla-stiilis statiivi. Kolmjalg jääb enamasti kotti, sest seda ei ole mugav kuskil kasutada. Pisike paindlik on alati käeulatuses.

Asju oleks veel. Mõned neist tulevad meelde alles siis, kui keegi, kes ise minekut plaanib, midagi konkreetset küsib. Ja mõni asi muutub aastaajast ja teevalikust sõltuvalt nagunii.